Eesti ajalugu

[-XM-]

Briti saladokumendid: Eesti ei saa hakkama Venemaata

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda. Valitsusistungi protokollile löödi tempel “Salajane”. [Loe edasi]

[-XM-]

Märtsipommitamine oli Nõukogude Liidu õhurünnak Tallinnale 9. ja 10. märtsil 1944, Teise Vabadussõja ajal. Selles terrorirünnakus hukkus 729 ja haavata sai 659 inimest, kellest suurema osa moodustasid naised ja lapsed. Umbes 25 000 Tallinna elanikku jäi peavarjuta.

Märtsis 1944 viis Punaarmee läbi massiivsed õhurünnakud ka Narvale, Tartule ja Tapale. Jossif Stalini sihiks oli murda eestlaste vastupanuvaim.

Märtsipommitamise kavandatud eesmärk jäi saavutamata ning selle tagajärg kujunes tegelikkuses vastupidiseks.

http://et.metapedia.org/wiki/M%C3%A4rtsipommitamine

[-XM-]

Õhuterror Eestis

Õhuterroriks Eestis saab nimetada nõukogude õhuväe korraldatud eesti linnade pommitamisi aastatel 1942–1944. Nõukogude liit alustas õhurünnakutega peagi pärast Eestist taandumist. Teise maailmasõja jooksul said enim kannatada Tallinn, Tartu ja Narva. Rünnakute sihtmärgiks oli valdavalt tsiviilelanikkond, sellise tegevuse eesmärgiks oli eesti rahva kaitsetahte murdmine.

http://et.metapedia.org/wiki/%C3%95huterror_Eestis

[-XM-]

Kas on võimalik kirjutada ajalugu ? ( või uskuda kirjapandut ?)

Olen absoluutselt veendunud, et EI. Mina pean silmas objektiivset ajalugu. Asi on selles, et iga inimene näeb mis-tahes sündmust oma vaatevinklist ja temapoolne toimunu hinnang on väga subjektiivne. Tema arusaam toimunust paljuski, kui mitte tervenisti, oleneb: 1) tema sünniaastast ja kohast;
2) lasteaias ja koolis saadud teadmistest; 3) kodusest kasvatusest ja vanemate vaadetest; 4) seltskonna, millega pidevalt suhtleb, arusaamadest; 5) tema enda kohast ühiskonnas;

Keegi aastal 1925 sündis Moskvas, teine samal ajal aga Tallinnas.Kuidas nad seletavad 1939 aasta sündmusi? Absoluutselt erinevalt, kuigi ühte ja sama
sündmust. Fakt on omaette, selle tõlgendus ERINEV.

Ajaloolane, valgustades teemat, lähtub oma isiklikust suhtest ja arusaamast toimunud sündmusest. Isegi käsitledes antiikajastu sündmusi, kirjutaja ei ole vaba oma hinnangutes, näiteks, kui jutt on Rooma riigist,siis monarhistliku ilmavaatega ajaloolane annab õiguse ja eelistuse keisrile, kommunist aga kogu oma sümpaatia suunab orjadele.

Ukraina ja Valgevene partisane saksa ajaloolane nimetab bandiitideks, venelane aga rahvuskangelasteks. Tulemus on see, et erinevates riikides ajalooli-
sed sündmused on õpikutes kajastatud diametraalselt vasturääkivatena. Nii siis on lood AJALOOGA.

Jah, on veel üks kategooria ajalooteadlasi, need, keskirjutavad TELLIMUSTÖÖD ja kelledel pole asja tõe ja faktidega.

Oleg Burov

Selle kirjutise eesmärk on panna „VABASTAJAD” mõtlema, miks kasutatakse Eestis sõna OKUPANT.

[-XM-]

Metapeedia: Sinimägede lahing

[-XM-]

Sinimägede legend

1990ndate algusest saadik koguneb igal aastal palava heinakuu lõpul ühele Sillamäe linnast mõne kilomeetri kaugusel asuvale künkale seltskond hallipäiseid mehi. [Loe edasi]