Postitas -XM- » 07 Juun 2010, 08:04
Kas on võimalik kirjutada ajalugu ? ( või uskuda kirjapandut ?)
Olen absoluutselt veendunud, et EI. Mina pean silmas objektiivset ajalugu. Asi on selles, et iga inimene näeb mis-tahes sündmust oma vaatevinklist ja temapoolne toimunu hinnang on väga subjektiivne. Tema arusaam toimunust paljuski, kui mitte tervenisti, oleneb: 1) tema sünniaastast ja kohast;
2) lasteaias ja koolis saadud teadmistest; 3) kodusest kasvatusest ja vanemate vaadetest; 4) seltskonna, millega pidevalt suhtleb, arusaamadest; 5) tema enda kohast ühiskonnas;
Keegi aastal 1925 sündis Moskvas, teine samal ajal aga Tallinnas.Kuidas nad seletavad 1939 aasta sündmusi? Absoluutselt erinevalt, kuigi ühte ja sama
sündmust. Fakt on omaette, selle tõlgendus ERINEV.
Ajaloolane, valgustades teemat, lähtub oma isiklikust suhtest ja arusaamast toimunud sündmusest. Isegi käsitledes antiikajastu sündmusi, kirjutaja ei ole vaba oma hinnangutes, näiteks, kui jutt on Rooma riigist,siis monarhistliku ilmavaatega ajaloolane annab õiguse ja eelistuse keisrile, kommunist aga kogu oma sümpaatia suunab orjadele.
Ukraina ja Valgevene partisane saksa ajaloolane nimetab bandiitideks, venelane aga rahvuskangelasteks. Tulemus on see, et erinevates riikides ajalooli-
sed sündmused on õpikutes kajastatud diametraalselt vasturääkivatena. Nii siis on lood AJALOOGA.
Jah, on veel üks kategooria ajalooteadlasi, need, keskirjutavad TELLIMUSTÖÖD ja kelledel pole asja tõe ja faktidega.
Oleg Burov
Selle kirjutise eesmärk on panna „VABASTAJAD” mõtlema, miks kasutatakse Eestis sõna OKUPANT.
Dein Ja dem Führer!